Muuseumitund 3.klass

Muuseumitund sai läbi viidud Tallinna Laagne Gümnaasiumi kolmanda klassiga. Muuseumi tunni valisime juhendava õpetjaga koostöös ja tema nõudmisel käisime Kadrioru Muuseumis.Programmiks oli „Sini-valged ahjud“. Valiku tegemist mõjutas fakt, et selle klassiga oli juba ühe korra Kadriorus käidud ja õpetajal oli juba edaspidiseks ka mõned tegevused valitud. Selle programmi valisin just põhjusel, et ta on natukene teistmoodi ülejäänutest, andes võimaluse õpilastel nii kuulata kui ka otsida ja lõpuks teha ka praktiline töö. Tunni lõpuks valmib ka õpilaste enda tehtud ahi, mille nad saavad pärast kooli kaasa võtta. Olin kindel, et see on kolmandale klassile põnev. Muuseumitundi mineku korraldamine osutus keerulisemaks kui arvatud. Kuna kindel grupi suurus on nõutub, pidime kokku saama vähemalt 15 õpilast. Alguses lubasid kõik tulla, kuid siis tuli välja, et osad õpilased klassis ei saanud seda endale lubada, osadel oli lauluproov või mõni muu plaan, mida ei saanud muuta. Lõpuks jõudsime muuseumisse 12 lapsega, kuid õnneks oldi muuseumis mõistlikud ning võeti meid ikkagi vastu. Muuseumitund algas ringkäiguga lossis, lossidaami juhendamisel.Räägiti natukene lossi üldisest ajaloost, vaadati ahjusid ning lossidaam rääkis nende taustast ning kuidas neid valmistati. Samuti said õpilased võimaluse ahjude pealt kindlaid kujutusi otsida, mis oli nende jaoks väga huvitav. Lossidaam oli väga hästi kõigest teadlik ja oskas õpilasi kaasata ja nende huvi ülev hoida. Programm on mitmekülgne ning sunnib õpilasi tähelepanu pöörama, kuulama, kirjutama, arutlema ja ise informatsiooni otsima. Tund on kolmandale klassile kohane, sest ringkäik on ainult pool tundi pikk, mis lubab õpilastel tähelepanu üleval hoida ja nad ei väsi ära. Pärast ringkäiku suuntutakse alla töötuppa, kus õpilased saavad ise ka käsi määrida. Ülesanne, mis neile antakse on tore, sest alguses saab igaüks ise oma umbes 20x20 cm paberi ning see paberipind tuleb katta kasutades ainult sinist värvi. Märkasin, et alguses oli õpilastel raske töösse sisse elada,nad katsid oma paberi suhteliselt kiirelt ja lohakalt ära ja olid 5 minutiga valmis. Siiski andis lossidaam neile järgmise paberi täita ja siis oli juba näha, et see hakkas neile meeldima. Kuna üleval oli ahjusid ja ahjuplaate vaadatud, katsid ka paljud õpilased oma plaadid samade motiividega. Kokkuvõttes sai iga õpilane värvida umbes 2-3 ahjuplaati ja siis toodi välja ahju jalad ja sangad ning päis, kuhu õpilased kirjutasid oma kooli nime. Maalida said nad umbes 15 minutit, mis tähendas, et kuigi nad ei jõudnud eriti oma töösse süveneda, ei hakanud neil ka igav. Järgnevad 15 minutit kulutati selle, et nüüd oma ahi kokku panna. Õpilastele see väga meeldis. Nüüd sai igaühe erinevast tööst kokku suur klassitöö ja õpilased kulutasid plaju aega otsustades kuhu mis ahjuplaat panna, sobitades neid omavahel, kui ka muuseumipoolt antud ahju ukse, jalgade ja sangadega. Sel ajal kui õpilased ahju kokku pani rääkis lossidaam edasi ja esitas küsimusi lossis õpitu kohta, näitek millised ahjuosad valmistati esimesena. Tunni lõpuks sai õpilaste enda ahi kokku pandud ning muuseumist lubati, et kui need on mõne päeva kuivanud, võib neile järgi minna. Pean ütlema, et kui ma ahju tükid muuseumist ära tõin ja me selle klassis uuesti kokku panid, olid õpilased sama õhinas kui muuseumis. See pakkus ka võimaluse näidata neile õpilastele, kes puudusid, mida me muuseumis tegime. Kleepisime ahju osad tapeedirullile ja riputasime üles ning muuseumi tunni eest sai iga osaleja hindeks viie. Arvan, et „Sini-valged ahjud“ on täiesti paras programm kolmandale klassile, mis seob endas kerge ajaloo tunni, kunsti tunni, kuid õpitakse ka ühteist ahju meisterdamistest. Pean oma muuseumitundi vägagi edukaks, sest rahule jäid nii õpilased kui mina. Arvan, et pidasin suhtleliselt hästi läbi tunni korda, kuigi üldiselt olid õpilased ise väga tublid ja tegid kaasa. Lapsed olid läbi terve tunni erksad ja rõõmsameelsed ning neil ei olnud igav. Samuti oli lossidaam väga kogenud lastega tegelemisel ja teadis kuidas nendega suhelda nii, et neil oleks huvitav kuid nad samas õpiksid midagi. Kuigi minu roll muuseumitunni jooksul oli väike, olen rahul oma programmi valikuga ning me saime kõike üle arutada veel ka tunnis, kui me ahju uuesti kokku panime. Nüüd ripub see klassiruumis kõigile näha, tuletades meelde toredat muuseumitundi, mis loodetavasti paneb neid ka edaspidi tahtma seda teha.